SUGUHAIGUSED

Suguhaigused on seksuaalsel teel edasikanduvad nakkushaigused (ing. k. STI - sexually transmitted infections).

SUGUHAIGUSTEST ÜLDISELT

Seksuaalsel teel võivad ühelt inimeselt teisele levida erinevad haigustekitajad - bakterid, viirused, seened või parasiidid. Üldteada on fakt, et kõik need haigused levivad seksuaalsete kontaktide vahendusel. Kuna haigusetekitajad on äärmiselt tundlikud välistingimuste suhtes (haigustekitajad hävinevad kuivamisel, temperatuuri muutudes), ei ole suguhaigusesse võimalik nakatuda saunalaval, ühist tualetti kasutades või muul sellisel viisil.

Veidi üldistades võib suguhaigused jagada 2 suurde gruppi:
  1. suguelundeil haavandeid põhjustavad haigused, näiteks süüfilis ja genitaalherpes;
  2. suguelundeil põletikku põhjustavad haigused, näiteks klamüdioos, trihhomonoos ja gonorröa.
On veel haigusi, mis levivad seksuaalsel teel, kuid põhjustavad üldist haigestumist (HIV nakkus) või siseelundite haigusi (nt. B-hepatiit).

UROGENITAALNE KLAMÜDIOOS

Urogenitaalne klamüdioos on kõige sagedamini esinev sugulisel teel leviv haigus Eestis, mille tekitajaks on rakusisene bakter Chlamydia trachomatis.
Nagu ka teiste suguhaiguste puhul, levib nakkus vaid otsesel sugulisel kontaktil.

Peamiselt põhjustab klamüüdia-bakter meestel kusiti ja naistel emakakaela põletikku. Haigus võib aga kahjustada ka neelu, pärasoolt ja kusepõit.

Urogenitaalsele klamüdioosile on väga iseloomulik haigustunnusteta kulg. See tähendab, et inimene on nakatunud, kuid tal ei kujune haigustunnuseid. Nii kulgeb klamüüdia nakkus 75%-l nakatunud naistest ja 50%-l nakatunud meestest.

Urogenitaalse klamüdioosi põhilisteks haigustunnusteks naistel on valulikkus urineerimisel ja suurenenud vooluse teke tupest. Võib esineda menstruatsioontsükliväliseid veritsusi ja vahekorrajärgseid kontaktverejookse. Meestel on sümptomiteks kipitus-kihelustunne kusitis ja valulikkus urineerimisel, vahel harva ka eritis kusetorust. Pärasoole nakatumisel võivad kujuneda valulikkus või eritis (ka veritsus) pärasoolest.

Kui haigustunnused kujunevad, siis umbes 7-21 päeva peale nakatumist.

Kuna urogenitaalne klamüdioos kulgeb sageli haigustunnusteta ja kui arsti vastuvõtul klamüdioosi analüüsi ei tehta, võib nakkus püsida aastaid. Ravimata juhtudel võib urogenitaalne klamüüdioos põhjustada tõsiseid tüsistusi ja kaugtagajärgi - viljatus ja kroonilised kõhuvalud naistel ning eesnäärme põletik meestel.

Haiguse läbipõdemisel ei teki immuunsust urogenitaalse klamüdioosi suhtes ning nakatuda võib korduvalt.

Kondoomi korrektne kasutamine kaitseb tõhusalt nakatumise eest.

GONORRÖA EHK TRIPPER

Gonorröa on sugulisel teel leviv haigus, mille põhjustajaks on bakter nimega Neisseria gonorrhoeae ehk gonokokk.
Haigus kandub haigestunud inimeselt teisele üle sugulise vahekorra ajal, kontaktil peenise, tupe, suu või pärakuga. Nakkuse ülekandeks ei pea toimuma ejakulatsioon.

Peamiselt põhjustab gonokokk meestel kusiti ja naistel emakakaela põletikku. Haigus võib aga kahjustada ka neelu, pärasoolt, kusepõit.

Naistel on kõige sagedasemad kaebused halvalõhnaline voolus tupest, kaasneda võib ka sisemiste suguteede (emakas, munajuhad, munasarjad) põletik, mille tunnusteks on valu alakõhus, kehatemperatuuri tõus, või ka kuseteede põletik, millest annavad tunnistust urineerimise sagenemine ja valulikkus. Emakakaela haigestumise korral võib olla veritsust tupest, veritsus võib tekkida ka peale vahekorda või selle ajal. Pärasoole põletiku tunnuseks võivad nii naistel kui ka meestel olla valulikkus pärasooles, valulikkus roojamise ajal, eritis pärasoolest või sügelus päraku piirkonnas.

Meestel on kõige sagedasemad haigustunnused põletav valu urineerimisel ja mädaeritus kusitist. Vahel võib olla kaebuseks ainult valulik urineerimine. Gonokokid võivad mõnikord kusitist levida kaugemale kuse-suguteedesse ja põhjustada eesnäärme, seemnepõiekeste ja munandimanuste põletikku.

Oluline on siiski rõhutada, et umbes pooltel kõigist nakatunud naistest ja 10-20%-l nakatunud meestest ei esine mingeid haigustunnuseid. Haigustunnuste puudumisel on nakatunud inimesed siiski nakkusohtlikud teistele ja neil endil võivad kujuneda haiguse kaugtagajärjed.

Nakkuse saamisest haigustunnuste avaldumiseni kulub  keskmiselt  2-5 päeva, harvadel juhtudel kuni 14 päeva. Pikaks ajaks ravimata jäänud gonorröa põhjustab kroonilist suguteede põletikku, mis võib olla hilisema viljatuse põhjuseks nii meestel kui naistel.

Haiguse läbipõdemisel ei teki immuunsust gonorröa suhtes ning nakatuda võib korduvalt.

Kondoomi korrektne kasutamine kaitseb tõhusalt nakatumise eest.

TRIHHOMONIAAS

Trihhomoniaas on sugulisel teel leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on algloom nimega Trichomonas vaginalis.
Naistel põhjustab nakkus peamiselt tupepõletikku, mis väljendub tupe limaskesta turses ja punetuses. Võivad esineda sümptomid nagu kihelustunne välissuguelunditel, rohke vahutav halvalõhnaline voolus tupest või kusitist, valulikkus urineerimisel ja valulik suguühe. Umbes neljandikul nakatunud naistest haigustunnuseid ei esine.

Meestel avaldub trihhomoniaas kusitipõletikuna. Iseloomulikud haigustunnused on rohke läbipaistev eritis ja valulikkus urineerimisel. Enamusel trihhomoniaasi nakatunud meestel haigustunnuseid ei esine.

Sümptomid ilmnevad tavaliselt 5-28 päeva pärast peale nakatumist.
Haiguse läbipõdemine ei põhjusta immuunsust trihhomoniaasi suhtes ning nakatuda võib korduvalt. Kuna tegemist on sugulisel teel leviva haigusega, on seksuaalpartnerite ravi tingimata vajalik.
Kondoomi korrektne kasutamine kaitseb tõhusalt nakatumise eest.

MÜKOPLASMOOS

Mükoplasmoosi tekitaja on Mycoplasma genitalium bakter, mis levib sugulisel teel ja mille seos suguhaiguse tekitajana kirjeldati alles hiljuti.
M. genitalium olemasolu võib põhjustada meestel kusiti ja naistel emakakaela ning kusiti põletikku (sarnaselt suguelundite klamüüdia ja gonorröa nakkusele). Naistel on peamisteks sümptomiteks kihelustunne tupes, suurenenud eritis tupest, valulikkus urineerimisel ja seksuaalvahekordade ajal.
Meestel on peamiseks sümptomiks valu urineerimisel, (mäda)eritist ureetrast.

Haiguse avastamist raskendab asjaolu, et M. genitalium nakkus on tihti ilma sümptomiteta.

GENITAALHERPES

Genitaalherpes on sugulisel teel leviv Herpes viirusnakkus.
Herpese viiruseid on kahte tüüpi - Herpes simplex virus 1 (HSV1) ja Herpes simplex virus 2 (HSV2). Enamiku genitaalherpese juhte on põhjustanud HSV2. HSV1 viirustüüp tekitab tavaliselt kahjustusi huultel (ohatis), suu limaskestadel või silmades, kuid võib oraalseksi kaudu kanduda ka suguelundite piirkonda.

Genitaalherpesele on iseloomulikud nii naistel kui meestel suguelunditele tekkivad punetavad, äärmiselt valulikud väikesed villid, mis mõne päeva pärast lõhkevad ning umbes mõne päeva kuni nädala jooksul ise paranevad.

Genitaalherpese esmase haigushoo korral on naistel on tavaliselt villikestest ja haavanditest haaratud nii suured häbememokad, tupp kui ka emakakael. Meestel võivad villid ning haavandid paikneda mitte üksnes suguelundi peal, vaid ka kusitis. Võib kaasneda üldine nõrkus, palavik, lihasvalu ning valulikkus urineerimisel.

Genitaalherpese esmase haigushoo raskus ja kestus on reeglina 2 nädalat. Õigeaegselt alustatud ravi lühendab oluliselt haigushoo raskust ja kestust.

Pärast nakatumist jääb viirus organismi kogu eluks. Peale genitaalherpese esmase haigushoo paranemist võib haigus korduda. Kordudes on haigusnähud üldjuhul samad, aga enamasti tunduvalt kergema ja lühema kestvusega. Vahel esinevad koos või enne nahale kujunevaid genitaalherpese ville kahjustunud piirkonnas valu või ebamugavustunne (nt. põletuse või „sipelgate jooksmise" tunne).

Genitaalherpest ei ole võimalik lõplikult välja ravida, küll aga lühendavad tõhusad viirusevastased ravimid tunduvalt haigushoo pikkust ja leevendavad selle raskusastet.

Kuna herpesinfektsioon võib olla ohtlik lootele, peaksid selle haiguse põdemisest arstile rääkima naised, kes plaanivad rasestuda või on rasestunud.

Haiguse vältimiseks soovitatakse kasutada kondoomi, haiguse avaldumise ajal (villide tekkimisel) loobuda sugulisest vahekorrast ja külmavilli olemasolul huulel vältida suuseksi.

MIKS JA MILLAL TESTIDA ENNAST SUGUHAIGUSTE SUHTES


Järgnevalt toome välja mõned punktid, millal oleks vaja ennast testida suguhaiguste suhtes.
  • Olete juba suguelu alustanud ja tunnete end hästi, kuid soovite end lasta kontrollida;
  • Kui Teil või Teie partneril on mitmed seksuaalpartnerid;
  • Kui Teie partneril on diagnoositud suguhaigus;
  • Kui on toimunud kaitsmata vahekord uue või juhusliku seksuaalpartneriga;
  • Enne uue seksuaalsuhte alustamist;
  • Raseduse planeerimisel ja/või raseduse alguses. Suguhaigused kanduvad üle emalt lapsele raseduse või sünnituse käigus: tulemuseks võib olla raseduse katkemine või vastsündinu haigestumine koos sellest tulenevate tüsistustega;
  • Kui kahtlustate endal suguhaigust;
  • Kindlasti tuleks ennast testida, kui Teil on kujunenud haigustunnused, mis viitavad suguhaiguse võimalusele. Nendeks tunnusteks on:
    • naistel – tupest suurenenud eritis või selle muutunud iseloom (nt. kujunenud halb lõhn), valulikkus urineerimisel, valulikkus vahekorra ajal, veritsus peale vahekorda;
    • meestel – valulikkus kusitis või urineerimise ajal, eritis kusitist;
    • meestel ja naistel – villid või haavandid suguelundite piirkonnas, valulikkus, eritis pärasoolest.

Ravimata sugulisel teel levivad haigused põhjustavad pikema aja jooksul tõsiseid tüsistusi.